IGA KOERA KOOLITUSNIPPE

Maria Lähdesniemi artikkel

Mõned üldised asjad koera koolituses:

Suhe         Koerajuht peab alati meeles pidama, et tegeliku suhte loomine toimub igapäevases         elus, mitte koolitusplatsil. Suhte loomine algab kohe, kui koer tuleb         uude kodusse. Kindlameelselt ja juhtivalt õpetatakse koerale tema         koht karjas.         Koeral ei lubata kahelda selles, kes on juht. Kui koerale on suhted ja         hierarhia paigas, on ka koolitus palju lihtsam.         Mida rohkem koeraga tegeletakse, seda paremini õpitakse teda tundma         ja ennekõike lugema. See ongi kooselamise põhilisi vajadusi.

Preemia         Väga oluline on preemia õige ajastamine. Preemia peab tulema         samal hetkel, kui koer teeb midagi õieti. Sellisel juhul saab koer         aru, mille eest teda premeeritakse ja mida temalt oodatakse.         On mitmeid eri viise koera premeerida, näiteks koera suuline kiitmine,         koera silitamine või patsutamine, maiuse andmine, koeraga mängimine         ja temaga tegelemine, kas mänguasja kasutades või ilma. Igale         koerale sobib erinev premeerimisviis.         Preemiat tasub siiski vahetada, siis ei tea koer iialgi, millise preemia         ta saab. Siis ei hakka koer ka palka ennetama või nõudma         tasu ette ²ma ei tee midagi enne kui sul on vorst käes².

Käskude andmine         Käsud võivad olla suulised, käega või vilega antud.         On täiesti ükskõik, milliseid kasutada, kui need on endale         selged ja mäletad alati anda samasid käskusid. Need peavad olema         selged ja lihtsad, mõttetud lisakordused jäetakse ära.                  Eesmärgiks on see, et koer kuulab alati sõna esimese käsu         peale. Suuliste käskude puhul tasub pöörata tähelepanu         häälekasutusele. Koertel on suurepärane kuulmine, käsud         ei pea olema kõvad ja karmid. Rõõmsalt antud käsud         panevad koeradki töötama rõõmsalt ja hea meelega.

Kontakt         Kontakt ei tähenda ainult seda, et koer vaatab omanikule otsa. See         on ka koera tahtmine juhti ja tema sõna kuulata ja temaga koostööd         teha. Kontakt on niisiis tihedalt seotud koera ja omaniku vahelise suhtega.         Siin on mõned harjutused, mida saab teha enda ja koera lõbuks         ja aktiviseerimiseks ja millega saab koera kontakti värskendada.

1. Võta maiuspala teise kätte ja kükita         istuva koera ette. Vii maius käsivarre kaugusele kõrvale.         Koer vaatab esialgu kätt ja püüab maiust kätte saada,         aga hoia see siiski peos. Kui koer vaatab kasvõi vilksamisi sulle         otsa, ütle ‘ tubli’ ja anna maiust. Kui koer vaatab sind ja sa ei         jõua talle maiust anda, ei pruugi ta pikka aega sulle otsa vaadata         vaid proovib muid viise. Ole siis täpne.         2. Pane koer lamama. Pane maius koera ette. Raskusastmest sõltub,         kas maiuspala on käppade ees, vahel või lausa peal. Koer peab         küsima luba sulle otsa vaadates, alles siis kui oled andnud käsu         ‘vaba’, võib koer maiuse võtta.         3. Siin on sul abilist vaja. Pane maius maha, abilise juurde, käsi         või jalg maiuse peale. Mine ise paari meetri kaugusele. Lase koer         maiust nuuskima. Koer peab selle harjutuse puhul tulema (käsu peale)         sinu juurde ilusti istuma, et saada maius peidust kätte.

Vabastus         Koerale peab ka seletama, mida vabastus tähendab. Kui koeralt ei         nõuta enam mingit kindlat käitumist, antakse talle vabastav         käsk. See on vajalik näiteks paigal olemisel. Koer peab teadma,         millal ta võib ära minna, et ta ei õpiks ise end käsust         vabastama.

Põhiasju, mida iga koer peaks oskama

Ligipääsetavus         On oluline, et koer oleks harjunud sellega, et teda uuritakse ja katsutakse.         Omanik peaks suutma oma koera katsuda igalt poolt. Hambaid, kõrvu,         käppi, küüsi, kõhualust tasub kontrollida iga päev,         et sellest ei tekiks probleeme, kui minnakse näiteks loomaarsti juurde         või lõigatakse küüsi.         Koera tasub harjutada ka sellega et võõrad inimesed teda         katsuvad. Siin on ka juht alati juures, justnagu andes käsu koerale         lubada end katsuda teiste inimeste poolt.

Juurdetulemine         Juurde tulemine peab olema koerale meeldiv. Kui koer on palju lahtiselt,         kutsutakse teda tihti enda juurde, premeeritakse ja päästetakse         siis jälle vabaks. Kui koera kutsutakse juurde ainult selleks, et         teda rihma otsa panna, siis juurdetulemine saab olema iga korraga üha         aeglasem.         Koera ei tohi kutsuda enda juurde siis, kui võib eeldada, et ta         ei kuula käsku. Näiteks, kui koer mängib teiste koertega,         minnakse pigem tema juurde, pannakse ta rihma otsa ja tuuakse ära,         selle asemel, et antakse talle mõttetu käsk, mida ta ei kuula.         Kui koer tuleb aeglaselt juurde, antakse talle siiski preemia.         Koeraga ei tohi riielda, kui ta tuleb sinu juurde. Kui koer teeb midagi         keelatut, minnakse tema juurde riidlema. Niisiis ei kutsuta teda alguses         enda juurde, et temaga riielda.         Tihti paneb kükitamine või peitu jooksmine koera kiiremini         juurde tulema. Koerale ei ole kunagi mõtet järgi joosta, ta         jookseb alati inimesest kiiremini.         Argielus piisab sellest, kui koer tuleb inimesele lähedale. Hiljem         võib hakata koerale õpetama kõrvaletulemist, mida         tasub õpetada täiesti erineva võttena. Kui koer oskab         siis ilusti tulla eest kõrvale istuma ja juurdetuleminegi on korras,         võib neid asju hakata ühendama. Argielus tasub meeles pidada,         et see lõplik põhiasend ei olegi nii oluline, tähtis         on, et koer tuleks juurde kiiresti ja rõõmsalt.

Lamamine ja istumine         Neid võtteid on kõige lihtsam õpetada maiuse abil.         Koer meelitatakse maiuse abil soovitud asendisse.         Istumise puhul tõstetakse maiustus käes koera pea kõrgusele,         nii enamus koeri istub automaatselt. Koera võib ka alguses juhtida         käega, surudes käega tema tagumikule, aga kui koer hakkab juba         aru saama, mida temalt oodatakse, jäetakse koera puudutamine ära.         Lamamise puhul võib koera juhtida, pannes maiuse esikäppade         vahele, mille puhul koer justnagu taganedes läheb lamama. Alati tuleb         käsusõna korrata. Nende käskude puhul on lihtne kasutada         käemärke, mille abil käsk kinnistub.

Püsivus.         Koera võib jätta paigale eri asenditesse. Ka paigalolemise         aega tasub muuta. Noore koera jaoks piisab lühikesest ajast, piisab         sellest, et koer on kohal niikaua kui juht käsib tal seal olla.         Kohalolemise harjutusi on hea siduda toiduandmisega. Koer peab kannatlikult         kohal olema enne kui talle antakse luba oma toidu juurde minna.         Alguses võib olla vajalik koera koha peal kinni hoida, hiljem jaksab         ta juba ise oodata. Ta ei tohi niisiis kunagi minna ise ilma loata sööma.         Eelistama peab lühikesi harjutusi tihti, sest pikk ja igav harjutus,         mille lõpus koer ise loobub ja ilma käsuta kohalt liigub,         võib tulemuse ära rikkuda.         Koera juurest ei tohiks enne liikuda, kui tema kohalejäämine         on kindel. Alles siis, kui koerast saab astuda üle ja tema ümber         käia, võib hakata vahemaad koera ja juhi vahel suurendada.

Rihma otsas kõndimine         Tavalise jalutuskäigu puhul piisab sellest, et koer liigub rihma         otsas tirimata. Kõige lihtsam on seda õpetada väiksele         kutsikale, kiites teda, kui ta liigub ilusti rihma otsas ja keelates teda,         kui ta tirib.         Kui koer tirib, hakatakse liikuma vastupidises suunas või jäädakse         seisma, nii õpib koer, et ta ei saavuta rihma tirides midagi. Koera         tuleb alguses õpetada käima lühikese rihma otsas. Kui         see juba õnnestub, saab proovida ka pikema rihmaga, aegajalt meelde         tuletades, kumb dikteerib tempo.         Mõnes olukorras, näiteks inimestest ja teistest koertest möödudes         on kasulik, kui koer oskab liikuda juhiga kontaktis. Selle tähendus         seisneb selles, et koer hoiab tihedat pilgukontakti juhiga. Kõige         lihtsam on seda õpetada maiuse või mänguasjaga. Seda         hoitakse näokõrgusel ja antakse koerale käsk näiteks         kõrval, läki, vaata vms. Kontaktikõndimine peab olema         lühike, et koera huvi oleks kogu aeg värske. Kui ta teeb seda         ilusti, antakse kindlasti preemia.         Kellestki möödudes tasub meeles pidada, et koera tähelepanu         tuleb saada enne, kui ta jõuab vastutulijast vaimustuda. Möödakõndimist         saab harjutada ju ka erinevates paikades.

Koolitusviise on sama palju kui on koolitajaid. Kõik         need nõuanded on vaid ühe koolitaja nõuanded. Vähehaaval         õpib iga koerajuht tundma ja lugema oma koera ja leidma koolitusviisi,         mis on just parim tema koerale. Noore koeraga tasub alati käia koolitusplatsil,         ka siis kui eesmärgiks on vaid igapäevane sõnakuulamine.

Tõlkinud H.- M. Silk